Aga kui nüüd sellest Merka lõpetamise tähistamisest täpsemalt rääkida,siis peab tunnistama,et liialdasin õhtul veidi vahuveiniga:D Või tegelikult mitte. Tegelikult oli see see moijto moodi asjandus see,mis tegi oma töö :S Ühesõnaga mul oli väga halb olla..:( Kuid see,kui tore mul oli seal ennem seda ja kui heas seltskonnas ma oma õhtu veeta sain,kaalub üles kõik selle vastikusetunde ! Süda on mul soe, on alati olnud. Aga nii soe pole ta ammu olnud :)
Pühapäeval sain teada,kuidas ma kriisiolukorras tegutsen. MA lähen väga paanikasse ! Ühesõnaga taaraautomaadi juures kaotas 50ndates mees kõigepealt kontaktivõime ja seejärel ka teadvuse. Kukkus peaga vastu seina ja hakkas tõmblema, näost tõmbus vaikselt siniseks ja peast tuli verd.. Ma ei talu selliseid asju üldse :S Kuiväga ma tahaksin ka aidata,siis suutsin mina ainult kiirabi kutsuda,õnneks oli minuga Olesja,kes ei kaota niikergesti pead ja teadis täpselt mida teha. Tänu temale jäi see mees ellu. Mina sain täieliku šoki igatahes, nutsin ja käed värisesid ja.. Oeh..ma mõtlen,et päris hirmus.. Kas ma siis suudaksin ennast kokku võtta ja oma esmaabi teadmisi meenutada kui ma oleks sellises olukorras täiesti üksi, või midagi sellist peaks juhtuma minu oma pereliikme või sõbraga. Ma siiralt loodan,et suudan ennast sellistel hetkedel kokku võtta, kui ma tean,et mujalt pole mingit kiiret abi oodata.
Aga kui jälle meeldivatest asjadest rääkida,siis olen ma saavutamas rahulolu tunnet jällegi. Ma olen viimasel ajal päris palju tähelepanu saanud,on see siis mulle meeldinud või mitte, või on see tulnud väga ootamatult, või on see olnud selline teeseldud- sellegipoolest on see mulle natukene meeldinud. Ja selle kõige pärast saan ma nüüd öelda,et Sina oled nüüd lihtsalt keegi,keda ma kunagi tundsin.
No comments:
Post a Comment