2012 viimsed hetked :)

 Vana aasta peaaegu et seljataga, saabub õige hetk mõelda kaunitele hetkedele ja mõnusatele inimestele,kes on minu jaoks sel aastal olemas olnud . Aidanud hea sõnaga, tulnud hädas vastu, andestanud, hoolinud, mõistust pähe toonud, head seltskonda pakkunud, tarkust jaganud, usaldanud ja armastanud! Aitäh teile :)

 

 
 
 

 

KÕIKE PARIMAT TEILE KÕIGILE UUEL AASTAL ! :)
Õnnestumisi, armastust,rõõmu ja nalja !!

Uusaasta lubadus : Elan ja lasen teistel elada nii,et oleks mida mäletada !!! 

Pilte jõuludest :)

Leevikese jõulud

Ühe väikse tüdruku süda oli alati täis suurimat ja siiramat ootusärevust sel õhtul,millele järgnes jõuluhommik. Sest juba eelnevalt oli ta emaga lumel päkapikujälgi otsimas käinud ja kuulnud kuidas nad pilli mängisid. See oli ilmselt suur jõulueelne-ärevus,mis ei lasknud sellel pisikesel blondi peaga tüdrukul uinuda, aga kui päkapikud juba pilli mängima hakkasid,pidi küll koheselt uinuma. Muidu poleks ju need jõuluvana väiksed abilised saanud talle midagi sussi sisse poetada. Sest need pisikesed on kas väga häbelikud või lihtsalt salapärased, igal juhul oma avastamist ei saa nad kuidagi lubada.

 Jõuludel tuli lugeda alati raamatut " 12 kinki jõuluvanale " , kus Ville üritas jõuluvana rõõmustada igasuguste kinkidega, kuid jõulumehe jaoks oli siiski kõige suurem kingitus väike mängimisest väsinud päkapikupoiss süles uinumas.Sellele pisikesele tüdrukule,keda ema kutsus Leevikeseks, oli kõige tähtsam selle raamatu juures aga see,et igalt leheküljelt sai otsida vahvat ämblikku, kes oli illustraatori poolt hoolikalt ära peidetud. Ja neid armsaid ämblikuid otsis ta nende lehekülgede pealt ilmselt igal õhtul.
See tüdruk, kellest nüüd siin juttu tegin ei mäleta väga hästi seda,kuidas neil kingid hommikul kuuse alla said, või ukse taha jäeti, vahel käis isegi jõuluvana, samuti ei mäleta ta kõiki oma kingitusi. Muidugi on ka erandeid, esiteks see korvikesega põhjapõder,kuhu päkapikud kõikidel järgnevatel aastatel komme tõid; siis muidugi see imeline muusikatoos,mis mängib siiani ja tema kõla on huvitaval kombel väga sarnane sellele samale päkapikude muusikale; veel on üks küünlajalg,kus jõuluvana on ukse ees ja kui küünal sisse panna,siis uksest paistab valgus. Aga siiski see mida ta praegu mäletab on üksikud imelised hetked, jõululaulud, peretraditsioonid ja see imeline ja kirjeldamatult mõnus soe jõulutunne.

Kui selle lapse jõulud olid nii imelised,siis võib ju arvata,et tema jaoks on siiani jõulud kõige olulisem ja ilusam aeg. Praegu ei ole tema jaoks ämblikutes küll enam midagi armsat ja jõulud ei ole muidugi enam nii maagilised kui kunagi ja võib-olla tunneb ta huvi rohkem rikkalikust jõululauast kui kingipakkide ilmumisest,aga sellegi poolest armastab ta üle kõige olla jõuluajal kodus : olla ümbritsetud perekonnast, teha piparkooke,juua glöggi, avada kinke ja laulda traditsioonilisi jõulualule. 

                                               

                                                        Thank God it´s CHRISTMAS !! :) 

12.12.12

Selline maagiline kuupäev,millest kõik pasundasid ja mis tegelikult niipaljudele nii vähe tähendas. Mulle tähendas see paljutki. Aga õelda on vähe, mis üllatab mind ennastki.

Esiteks on mu rõõm kirjeldamatult suur,et mul on palju minu inimesi. Ülimalt hea meel on selle üle,et mõned neist ei ole ülikaugel :)

Teiseks olen ma õnnelik,et suutsin lõpuks avada selle pudeli ja tõmmata kõigele piir alla. Kõik mis oli, oli fantastiline, tuleb ausalt tunnistada. Ma ei kahetse mitte midagi,mida ma kogesin. Ja samamoodi ei kavatse ma mitte midagi unustada. Kui loogiline oleks unustada oma kõige esimene suur armastus? Ebameeldiv ja kiire  lõpp selle detailideni läbimõeldud armastusloo juures oli muidugi ootamatu, kuid see 2 aastat minu elus oli liiga hea,et sellest meelde jätta nõmedaid üksikasju. Kõik ennekuulmatult nauditav on see,mida mäletada ja millest ainult paremaga leppida ja kõik,mis kurbust tekitas, kasvatas ainult paksema naha ja tegi tugevamaks :) sest KÕIK, mis ei tapa, teeb tugevamaks ! Ja siin ma olen :)

Vaikus ja rahu- neid kahte külalist ootasin päris pikalt endale külla. Vaba aeg ja puhkamine- ainult nendest ma unistasin. Ja siis nad tulid, kõik neljakesi koos ja mina ei ole ikka rahul. Kas see on inimloomus selline, et kunagi ei saa lõpuni rahul olla ?  Samas,miks ei võiks siis kõik olla lõpuni hästi ?!!Sain aega puhkamiseks, aga mult võeti vabadus. Sain rahu aga kaotasin iseseisvuse..
EHK SIIN NELJA SEINA VAHEL VÕIB HULLUKS KA MINNA :D
Ja õppisin,et tuleb olla rohkem rahul sellega mis sul on, peaasi et oled terve ja saad liikuda, hingata värsket õhku, käia kolmes trennis järjest, minna ise poodi süüa ostma. Saan nüüd aru,et tihedalt tööl käia pole ju midagi hullu, selle kõrvalt on siiski reaalselt võimalik trennis käia ja sõpradel külas, vahel ehk peolgi aga kuhu sa lähed karkudega kui väljas on külm ja libe ?!
EHK SIIS, KUI TERVEKS SAAN OLEN AINULT ÕNNELIK :)
Aga senikaua olen lihtsalt rõõmus,et mul käivad sõbrad külas ja toovad piparkooke ja glöggi ja on muidu vahvad :)

Miina viis Kargu-Eeva Dagöt kuulama,ehk eredaim hetk minu kodusistumise ajal! :)
(Kuna tegemist oli siiski DAGÖga siis olgem aus, eredaim hetk päris pikal ajal)

Aga need kargud viskan varsti aknast alla !!! :D

Hakkasin endale trenni jaoks sääriseid kuduma,et jalad soojas oleksid. Ühe sain valmis(!) ja hakkasin nüüd ka teist kuduma. Et ma nüüd aga selle teise säärise juba oma järgmiseks trenniks valmis saaksin, otsustas mu jalg mulle aega anda. Maandusin trennis pahkluule, ja siis langesin.. Valu oli lihtsalt talumatu ja jalg läks sekunditega silme alla paiste,see oli jube :S Ausalt õeldes olen päris kuri enda peale. Miks ei ole ma õppinud veel piisavalt hästi oma keha kontrollima ja ettevaatlikum võiks ka olla !

Võib ju mõelda,et jube vahva,et mul on nüüd aega puhata vms. Aga valu kannatada pole kunagi tore. Magamisel õiget asendit leida, kööki süüa tegema hüpata ja teetassiga ühe jala peal komberdades tagasi diivanile ukerdada pole kerge. Kuid siiski tuleb mõelda headele asjadele, ma ei murdnud vähemalt oma jalaluud !!:) Mingid sidemed on küll katki, mis kõlab juba iseenesest päris hirmsalt,aga jalg terveneb kindlasti kiiremini :) Täna saan endale kargud ja siis saab ehk paremini liikuda.

Saaajaaab LUUUND :)

Täna,20 aastat tagasi, nägi ilmavalgust üks kaunis tütarlaps,keda kutsutakse Signeks. Üks laialt tuntud nimi on tal muidugi veel : Pisike kollane. Veel kutsutakse teda ilmselgelt välise sarnasuse(pruuni karvkatte,kõrvatutikeste ja pisikese kasvu(!) ) tõttu oravaks. Selles lauses tegin ma ainult ühe vea.. Nimelt oleks pidanud ma kasutama kandilisi sulgusi, kuna Signe ei ole mitte üksnes sõbralikkuse musternäide ja mitte ainult niisama siiras kui kaunis, lisaks sellele on ta ka tõeline mategeenius. Ja nagu sellest oleks veel vähe.. Kes veel ei teadnud,siis temas elab ka noor Leonardo Da Vinci !! Ja pean taaskord nentima,et SEE EI OLE VEEL KÕIK. Tüdruk nagu Top Shopist, igasuguste lisafunktsioonidega.Nüüd siis see kõige tähtsam.. Ma tean,et paljud inimesed pigem lähevad voodi alla peitu või jooksevad ummisjalu teise linna,kui neile läheneb mõni kurja näo ja mitte usaldusväärse ilmega arstitädi. Nüüd võime kõik rahulikumalt hingata,sest kui süstal on päeva lõpuks Signe käes,siis ei karda enam keegi midagi :) Ehk siis kui meie vaatame Grey anatoomiat või Dr. House,kuna nendes on palju tundeid ja armastust ja põnevust jms, lastes endil kõrvust mööda need keerulised haiguste nimed ja  ennekuulmatud protseduurid, siis tema õpib selgeks need kõik ja oma miljon üks

(või siis veel rohkem)asja veel.

Tema silmis on alati päike ja sära,milletaolist ei näe tihti. Tema huumorimeel on hästi välja arenenud ja Süda  õige koha peal. Väljapaistev neiu,kelle jalgades on tantsulust ja hinges soojus.

   

See on lausa hämmastav kui palju rikkamad on inimesed,kes kohtuvad Signega ja saavad teda oma sõbraks kutsuda  !



PALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS, MU KALLIS SIGNE :) 

Et siis Gerlin sai vanaks ja meil oli pidupidu. Tänane päev möödus poolunes ja pohmeluses, õnneks oli minu päevagraafik suhteliselt normaalne ja ei pidanudki väga kaua piinlema :D Aga ega siis Gellu iga päev 20 saa,eksole.
Istusime siis Nimetas ja olime suht lahedad, tantsima sinna ei mahtunud,seega läksime Keidyga Shootersisse luuret tegema. Imekombel oli sealsel tantsupõrandal oma meeter korda meeter vaba ja saime seal pisut end liigutada :D Kaks poissi tundsid suurt kihku meiega tantsima tulla,aga julgust ei jätkunud, üks nendest küll küll liikus alguses meie poole,aga siis tõmbusid mõlemad pisut eemale ja ülejäänud aja nad muudkui arutasid midagi. Mina ei kuulnud nende jutuajamist pealt,küll aga olid Keidyl kõrvad teritatud ja seega sai Tema teada,et poisid ei saanud meiega tantsima mitte tulla,kuna neil nimelt polnud kummalgi kondoomi kaasas. Loogiline tegelikult ju... Kuidas sa lähed tüdrukutega ilma turvavarustuseta tantsima, ennekuulmatu ju ! :D
Koju saime Sassi-taksoga, mis on vaieldamatult linna parim ! :)
Aga homme saab jälle tööle minna,jee. Ja siis Helena sünnipäevale ja siis tuleb varsti Miina sünna ja Inksu sünna oli just ja :D täitsaa lõpp, Valentinipäevad on ühed toredad sündmused ja 9 kuu pärast said maailma näha paljud võrratud inimesed ! :)

Pärast väsitavat tööpäeva koju saabudes,leida oma armsad elukaaslased köögilaua tagant küünlavalgel istumas, veinipudel alles avamata, on lihtsalt kirjeldamatult mõnus ! Nii hea kui saab lihtsalt istuda ja rääkida ja laulda.. jätta seljataha kõik mured, olla hetkes.Olla õnnelik ja juua "rõõmuveini" !

 Siis on veel hea kui elad koos kokk-kondiitriga, kes teeb igasuguseid suussulavaid maiustusi ja maitsvaid roogi :)




           








     
      

Ja MINA olen otsustanud Bingo lotoga võita. Minu rahakotis lebab just praegu võidupilet, ja ma ei pea enam mõtlema kuidas ots-otsaga välja tulla,kuna kõigil on sünnipäevad ja ma vajasin soojemat mantlit,et mitte ära külmuda nende jäiste sügistuulte käes . Ma arvan,et ma olen selle lihtsalt välja teeninud ja ma olen lihtsalt juba ette oma võidu üle nii õnnelik !:) Lõpuks ometi saan ma lubada endale kõike,mida hing ihaldab. Lõpuks ometi saab nautida. Saab käia teatris ja kinos ja.. osta head süüa ja veini ja sõita saaremaale ja olla. See on kõige olulisem,et saab lihtsalt olla. Ma ei ole veel kindel,kas ma tuleksin töölt ära, see oleneb kindlasti võidusumma suurusest. Ilmselt tulen,sest siin saan käia rohkem oma trennides ja rohkem saaremaal ja rohkem olla ! Küll on hea,kui ootamatult kukub sülle suur rahasumma ja just kõige õigemal ajal :D

"Me ei tunne enam teineteise varju unepealt,

mitte võõrad,vaid tuttavad veel ainult

ja meie hingedel on plekid nagu tekid voodi peal

ja vaid paar tooli kinosaalis võib meid päästa tagareas...."

AGA ilmast..Ma ei mõista selliseid fb kommentaare nagu "Mis siin imestada, igal aastal tuleb lumi maha" jms :D Selles mõttes,et minu meelest on igati õigus imestada kui lumi tuleb juba OKTOOBRIS maha.. See ei ole normaalne.. Te olete millestki väga valesti aru saanud kui see tundub teile õige.. Lumi tuleb igal aastal maha küll aga mitte nii järsku ja ootamatult ja mitte niii vara. Mul jooksis küll peas kõik kokku :D VAatad õue ja mulje on selline nagu lumevaip oleks paar nädalat juba maad katnud, aga ometi pole harjunud veel kuidagi õigesti astuma või riietuma. Veider värk selle lumega ikkagist. Sain osa ka Tallinna teede kaosest ja läksin tipa-tapa kesklinna,et trenni jõuda. Trollidel oli mingi miiting ja ükski neist ei liikunud eriti paigalt, kõndisin oma kümnest nr 3-st mööda ja veel mitmest nr 2-st :D Autod ei saanud väiksematestki mäemoodustistest ülesse,kuna kõigil olid suvepapud jalas alles. Mis omakorda jällegi tõestab seda,et lumi tuli tõepoolest ootamatult. Ehk siis ma ei saa tõepoolest aru inimestest,kelle meelest on lume saabumine sellisel ajal ok. Iseeenesest on muidugi päris huvitav vaadata lumiseid autokatuseid, mida kaunistavad värvilised lehed :D

Mul käisid emps ja Henry ka külas !! Saaremaale ma pole jõudnud terve igaviku. Aga õnneks tuli see mulle siia ise järele ! Kui Eeva ei lähe Saaremaale,tuleb Saaremaa ise tema juurde :) Niinii ülimega tore oli neid näha ja nendega juttu rääkida ja naerda ja olla :) Aga nüüd on mul veel suurem isu koju minna.. Igatsus on suuur.

Otseloomulikult külastasime me Coca-cola Plazat !!! :D 

                                                    HOTELL TRANSILVAANIAAA

Siis saatsin perekonna bussi peale ja koju saabudes hakkasime Heleniga järgmisi külalisi ootama. Mul oli juba teine vaba nädalavahetus- sellest tuli võtta viimast ! :) Mul on lihtsalt nii hea meel,et saan õelda meie korteri kohta kodu. Sest nii on, see on meie kodu. Oma pisikeste valgustusprobleemide jms, aga armas ja hubane ja rahulik ja kodune :)

Värvilised porgandid ja küünlad-ootasime külalisi :)

 Hõõgvein ja "valetamine" ausate tüdrukute huulil

Mõni tööpäev oskab olla ikka väga närviline ja pingeline, kõik läheb lihtsalt valesti.. Siis võib ju mõelda,et pingete maandamiseks on ainuke võimalus ennast lihtsalt täis juua ja pidutseda ööläbi. Aga üllataval(?!) kombel ei pruugigi see just kõigeparem lahendus olla :D Reede õhtul leevendasin oma närve ühe raju peo asemel mõnusa trenni ja hilisõhtuse söömaajaga :D Üllataval kombel ei söönudki me ennast päris oimetuks,õnneks polnud meil selleks piisavalt palju süüa.

Tõeline göörls night näomaski,filmi ja rämpstoiduga !! 

Võisin rahuliku südamega lubada endale sellist pattu, kuna järgmine päev ootas mind HULGALISELT zumbat !

Kuna ma olen otsustanud nüüd olla tüdruk,kellel koguaeg veab,siis võitsin vabapääsme Zumba-aftekale.Olgu,tegelikult tuli see väga ootamatult, aga sellegipoolest, võidu-tunne on niivõrd hea,et ma nüüd kavatsengi ainult õnnestuda,ebaõnnestumiseks pole mul enam aega ega viitsimist :) Ehk siis pärast suurt Zumba trennipäeva leidsime väikeste raskutega,kuid siiski, üles Arena3, kus jätkus zumba-ralli ja paljupalju latiinot :)

Suur-suur aitäh sulle, kallis Gellu,et olid valmis minuga oma terve päeva tantsimisele pühendama:)
Mul on nii hea meel,et sa olid minuga !

 

 Loomulikult ei saa selliselt peolt puududa ka limbo-võistlus! Seekord pääsesin ilma värviliste põlvedeta, ei ühtki kriimustust, ega kukkumist. Ka see oleks ebaõnnestumine ju,eksole. Sain selle asemel oma õhtu teise võidu,mis ühtlasi oli minu esimene võit limbos. See on nüüd küll mäletamist väärt !:)

Minu uueks lööklauseks võiks olla : " Ma oskan väga kiiresti nööpe kinni panna, aga mul on vaja nende avamist harjutada!" Kõik oleksid kindlasti väga abivalmid :D Või noh..mõni ikka ehk oleks valmis aitama!
Ehk siis olen oma tööga juba päris harjunud ja rahul :) Vahel ma küll mõtlen,mis kurat oli sellel inimesel viga,kes nööbid leiutas !?? Päris vihaseks ajab kohe :D JA ega kliendid neid ise kinni ei pane ju, milleks? Üleüldse ei saa ma inimestest aru!!! Mina ei lähe kunagi nii poodi,et proovin midagi ja siis viskan suvaliselt.. KUSKILE. Eriti kui tead,kust võtsid oma asja, kui see on sul lausa nina all, siis MIKS sa viskad selle sinna kõrvale lihtsalt, naq oleksid mingi laadapäevad või kaltsuka allahindlus :D Vähemalt hoolitsevad selle eest,et meil ikka tööd oleks !! :) Aga ei saa ka üldistada, mõni klient on väga normaalne ja tore :) Aga neid ikka jätkub ka ,kellele mitte miski ei meeldi ja kõik on alati valesti. Kõik oleneb inimesest ju, mõni lihtsalt on selline,kelle jaoks kõik on alati valesti. Rõõmutundmise oskust pole vist kõigile jagatud ? Trolliga tööle sõites panin jälle tähele ühte vanemat naist,kelle suu oli lihtsalt nii krimpsus peas, et kohe valus hakkas. See ajas mind lausa naerma,tema huuled olid nii kokkupressitud,et suu avamiseks tuleks kasutada tange või midagi:D Ja ma olen selliseid mitte-millegiga-rahul-olevaid tädisi päris mitu näinud viimasel ajal. Ja mõelnud,et kuidas ikka nii saab, et mitte miski ei tee rõõmu ? Ehk siiski teeb, peab tegema ! Ma vähemalt loodan,et kõikidel inimestel on miski,mis neid rõõmustab ja ülepeakaela õnnelikuks teeb !!! Peab ju olema, kui minul on vähemalt miljon ja üks väikest asja,mis mind õnnelikuks teevad :)

Armastus .

* Meeliülendav

*Väsimatu
* Tüdinematu
*Põnev
*Keeruline
*Vaevanõudev
*Hoolimist nõudev
*Riskantne
*Eriline

*Jõuduandev
*Tujutõstev
*Energiat andev

*Rõõmustav
*Joovastav
*Truu

SÜDANT SOOJENDAV !!! 

Armastus on tunne. Kaunim, omakasupüüdmatum kui miski muu. See ei pea olema otseselt suunatud mõnele persoonile või näiteks..esemele ?! Seda saab ainult tunda südames ja õhus,seda ei saa käega katsuda, osta müüa ega vahetada,ometigi on see väärtuslikum kui miski muu.
Üritasin võtta sõnadega kokku,mida see minu jaoks tähendab. Aga tegelikult pole seda sõnadesse panna kaugeltki võimalik.
Võin siiralt ja puhtalt tunnistada,et ma armastan.

Jeah, I am one and only, but I´m not the only one..

Et siis sai tüdrukutega meeldivalt aega veedetud :)

                                                               PROSIT !



Mul on nii hea meel,et Kuressaare tšikid on siin täitsa olemas ja saadaval ja nagu ka välja tuli,siis päris lähedal kohe!! Ja parim on see, et leidsime ka aja, keda see siis enne seganud on, et enne loengut saab heal juhul 3 h magada :D?  EKSOLE, Miina, Gellu, Mari, Keidy ? Magamine on ületähtsustatud juu? Ja Inksu oli meil üldse haige, aga kes see kodus ikka viitsib passida,meeldiv seltskond pidavat parim ravi olema :DBussisõit Saaremaale oli küll pisut piinarikas pärast lõbusat kuid suhteliselt pikka õhtut :D Aga õnneks mul oli Helen,kes laenas meeleldi(ma loodan!) oma õlga ja võttis lahkesti mu pea enda sülle ja unepoisid tulid jooksuga külla. Ebameeldiv oli ainult see,et mu jalg otsustas kaks korda järjest ära surra. Viimane kord nii hullusti,et ei saanud varbaid iseseisvalt liigutadagi :S Niiiii vastik tunne oli, aga sellegi poolest ei hakanud kohe jalga maha matma, sain ta siiski uuesti töökorda, ning ta kuuletub mulle jälle:)
Tööst olen väsinud,juba..Mul on siin viimasel ajal olnud mitu sellist tööpäeva ,mida ma nimetan "Kui-maailm-praegu-õhku-lendaks-siis.mul-oleks-täiesti-suva päevadeks".JA ükspäev kui ma suvalt järsku 5min enne lõunat pidin keemilise puhastuse üles otsima, kuskilt alt bussiterminalist,siis ma mõtlesin selle peale,mis tunne oleks bussi alla jääda..Väga jube,kuidas saab keegi üldse selliseid mõtteid mõelda- uskumattttu,mis kohutavad masendusehood mind vahel tabada võivad..
 Võibolla ma olen püsimatu või kiire pööruga või lihtsalt naiivne, aga ma tunnen,et leiaksin mingi parema töökoha. Tahaks leida..Mitte,et sellel midagi otseselt viga oleks, aga ma tunnen,et see lihtsalt ei sobi mulle. Ma ei tunneta oma sisemist rahu ja heaolutunnet, ma lihtsalt reaalselt ei sobi sinna keskkonda.. Võimalik,et ma ei sobi ka mujale, ja põgenemine ja uue otsimine ei pruugi absoluutselt midagi lahendada. Samas ei suuda ma ka hambad ristis kannatada ja oodata harjumist.. Kahe otsaga asi, ja ma pole veel üldse kindel,millisest otsast nüüd tõmbama hakata.

Unistused on need,mis Mind edasi viivad. Eile õhtul olin nii megaväsinud ja tüdinenud kõigest.. Siis mõtlesin,et miks üldse ennast vaevata,mille jaoks.. Aga siis kui järele mõtlesin, meenus korraga.et.. Mul on ju minu unistused,mis on nii meeletult head,et nende nimel võib natuke kannatada ja nende täitumist pisut veel oodata ! Aga kaua ma enam ei oota :)

Ühel turistipäeval Miinaga panin paika oma põhieesmärgid ja just sellises järjekorras:
mees-õhtusöök-pulmad-reis-maja-kamin-kass, lihtne !

 Kuskile siia vahele peaksid mahtuma ka imearmsad pisikesed Eevad:)
Ja otseloomulikult ka sõbrad ja sõbrannad ja veinitamised ! 

Ja mainimata ei saa jätta ka seda,et minu kõrval on alati ka minu üliarmas perekond,kes on mulle praegu ja alati suurimaks aardeks, toetuseks ja rõõmuks !!