Esiteks on mu rõõm kirjeldamatult suur,et mul on palju minu inimesi. Ülimalt hea meel on selle üle,et mõned neist ei ole ülikaugel :)
Teiseks olen ma õnnelik,et suutsin lõpuks avada selle pudeli ja tõmmata kõigele piir alla. Kõik mis oli, oli fantastiline, tuleb ausalt tunnistada. Ma ei kahetse mitte midagi,mida ma kogesin. Ja samamoodi ei kavatse ma mitte midagi unustada. Kui loogiline oleks unustada oma kõige esimene suur armastus? Ebameeldiv ja kiire lõpp selle detailideni läbimõeldud armastusloo juures oli muidugi ootamatu, kuid see 2 aastat minu elus oli liiga hea,et sellest meelde jätta nõmedaid üksikasju. Kõik ennekuulmatult nauditav on see,mida mäletada ja millest ainult paremaga leppida ja kõik,mis kurbust tekitas, kasvatas ainult paksema naha ja tegi tugevamaks :) sest KÕIK, mis ei tapa, teeb tugevamaks ! Ja siin ma olen :)
No comments:
Post a Comment