Vana aasta peaaegu et seljataga, saabub õige hetk mõelda kaunitele hetkedele ja mõnusatele inimestele,kes on minu jaoks sel aastal olemas olnud . Aidanud hea sõnaga, tulnud hädas vastu, andestanud, hoolinud, mõistust pähe toonud, head seltskonda pakkunud, tarkust jaganud, usaldanud ja armastanud! Aitäh teile :)
KÕIKE PARIMAT TEILE KÕIGILE UUEL AASTAL ! :)
Õnnestumisi, armastust,rõõmu ja nalja !!
Uusaasta lubadus : Elan ja lasen teistel elada nii,et oleks mida mäletada !!!
Ühe väikse tüdruku süda oli alati täis suurimat ja siiramat ootusärevust sel õhtul,millele järgnes jõuluhommik. Sest juba eelnevalt oli ta emaga lumel päkapikujälgi otsimas käinud ja kuulnud kuidas nad pilli mängisid. See oli ilmselt suur jõulueelne-ärevus,mis ei lasknud sellel pisikesel blondi peaga tüdrukul uinuda, aga kui päkapikud juba pilli mängima hakkasid,pidi küll koheselt uinuma. Muidu poleks ju need jõuluvana väiksed abilised saanud talle midagi sussi sisse poetada. Sest need pisikesed on kas väga häbelikud või lihtsalt salapärased, igal juhul oma avastamist ei saa nad kuidagi lubada.
Jõuludel tuli lugeda alati raamatut " 12 kinki jõuluvanale " , kus Ville üritas jõuluvana rõõmustada igasuguste kinkidega, kuid jõulumehe jaoks oli siiski kõige suurem kingitus väike mängimisest väsinud päkapikupoiss süles uinumas.Sellele pisikesele tüdrukule,keda ema kutsus Leevikeseks, oli kõige tähtsam selle raamatu juures aga see,et igalt leheküljelt sai otsida vahvat ämblikku, kes oli illustraatori poolt hoolikalt ära peidetud. Ja neid armsaid ämblikuid otsis ta nende lehekülgede pealt ilmselt igal õhtul.
See tüdruk, kellest nüüd siin juttu tegin ei mäleta väga hästi seda,kuidas neil kingid hommikul kuuse alla said, või ukse taha jäeti, vahel käis isegi jõuluvana, samuti ei mäleta ta kõiki oma kingitusi. Muidugi on ka erandeid, esiteks see korvikesega põhjapõder,kuhu päkapikud kõikidel järgnevatel aastatel komme tõid; siis muidugi see imeline muusikatoos,mis mängib siiani ja tema kõla on huvitaval kombel väga sarnane sellele samale päkapikude muusikale; veel on üks küünlajalg,kus jõuluvana on ukse ees ja kui küünal sisse panna,siis uksest paistab valgus. Aga siiski see mida ta praegu mäletab on üksikud imelised hetked, jõululaulud, peretraditsioonid ja see imeline ja kirjeldamatult mõnus soe jõulutunne.
Kui selle lapse jõulud olid nii imelised,siis võib ju arvata,et tema jaoks on siiani jõulud kõige olulisem ja ilusam aeg. Praegu ei ole tema jaoks ämblikutes küll enam midagi armsat ja jõulud ei ole muidugi enam nii maagilised kui kunagi ja võib-olla tunneb ta huvi rohkem rikkalikust jõululauast kui kingipakkide ilmumisest,aga sellegi poolest armastab ta üle kõige olla jõuluajal kodus : olla ümbritsetud perekonnast, teha piparkooke,juua glöggi, avada kinke ja laulda traditsioonilisi jõulualule.
Selline maagiline kuupäev,millest kõik pasundasid ja mis tegelikult niipaljudele nii vähe tähendas. Mulle tähendas see paljutki. Aga õelda on vähe, mis üllatab mind ennastki.
Esiteks on mu rõõm kirjeldamatult suur,et mul on palju minu inimesi. Ülimalt hea meel on selle üle,et mõned neist ei ole ülikaugel :)
Teiseks olen ma õnnelik,et suutsin lõpuks avada selle pudeli ja tõmmata kõigele piir alla. Kõik mis oli, oli fantastiline, tuleb ausalt tunnistada. Ma ei kahetse mitte midagi,mida ma kogesin. Ja samamoodi ei kavatse ma mitte midagi unustada. Kui loogiline oleks unustada oma kõige esimene suur armastus? Ebameeldiv ja kiire lõpp selle detailideni läbimõeldud armastusloo juures oli muidugi ootamatu, kuid see 2 aastat minu elus oli liiga hea,et sellest meelde jätta nõmedaid üksikasju. Kõik ennekuulmatult nauditav on see,mida mäletada ja millest ainult paremaga leppida ja kõik,mis kurbust tekitas, kasvatas ainult paksema naha ja tegi tugevamaks :) sest KÕIK, mis ei tapa, teeb tugevamaks ! Ja siin ma olen :)
Monday, December 10, 2012
Vaikus ja rahu- neid kahte külalist ootasin päris pikalt endale külla. Vaba aeg ja puhkamine- ainult nendest ma unistasin. Ja siis nad tulid, kõik neljakesi koos ja mina ei ole ikka rahul. Kas see on inimloomus selline, et kunagi ei saa lõpuni rahul olla ? Samas,miks ei võiks siis kõik olla lõpuni hästi ?!!Sain aega puhkamiseks, aga mult võeti vabadus. Sain rahu aga kaotasin iseseisvuse..
EHK SIIN NELJA SEINA VAHEL VÕIB HULLUKS KA MINNA :D
Ja õppisin,et tuleb olla rohkem rahul sellega mis sul on, peaasi et oled terve ja saad liikuda, hingata värsket õhku, käia kolmes trennis järjest, minna ise poodi süüa ostma. Saan nüüd aru,et tihedalt tööl käia pole ju midagi hullu, selle kõrvalt on siiski reaalselt võimalik trennis käia ja sõpradel külas, vahel ehk peolgi aga kuhu sa lähed karkudega kui väljas on külm ja libe ?!
EHK SIIS, KUI TERVEKS SAAN OLEN AINULT ÕNNELIK :)
Aga senikaua olen lihtsalt rõõmus,et mul käivad sõbrad külas ja toovad piparkooke ja glöggi ja on muidu vahvad :)
Miina viis Kargu-Eeva Dagöt kuulama,ehk eredaim hetk minu kodusistumise ajal! :) (Kuna tegemist oli siiski DAGÖga siis olgem aus, eredaim hetk päris pikal ajal)
Aga need kargud viskan varsti aknast alla !!! :D
Wednesday, December 5, 2012
Hakkasin endale trenni jaoks sääriseid kuduma,et jalad soojas oleksid. Ühe sain valmis(!) ja hakkasin nüüd ka teist kuduma. Et ma nüüd aga selle teise säärise juba oma järgmiseks trenniks valmis saaksin, otsustas mu jalg mulle aega anda. Maandusin trennis pahkluule, ja siis langesin.. Valu oli lihtsalt talumatu ja jalg läks sekunditega silme alla paiste,see oli jube :S Ausalt õeldes olen päris kuri enda peale. Miks ei ole ma õppinud veel piisavalt hästi oma keha kontrollima ja ettevaatlikum võiks ka olla !
Võib ju mõelda,et jube vahva,et mul on nüüd aega puhata vms. Aga valu kannatada pole kunagi tore. Magamisel õiget asendit leida, kööki süüa tegema hüpata ja teetassiga ühe jala peal komberdades tagasi diivanile ukerdada pole kerge. Kuid siiski tuleb mõelda headele asjadele, ma ei murdnud vähemalt oma jalaluud !!:) Mingid sidemed on küll katki, mis kõlab juba iseenesest päris hirmsalt,aga jalg terveneb kindlasti kiiremini :) Täna saan endale kargud ja siis saab ehk paremini liikuda.
.JPG)
