Jõuludel tuli lugeda alati raamatut " 12 kinki jõuluvanale " , kus Ville üritas jõuluvana rõõmustada igasuguste kinkidega, kuid jõulumehe jaoks oli siiski kõige suurem kingitus väike mängimisest väsinud päkapikupoiss süles uinumas.Sellele pisikesele tüdrukule,keda ema kutsus Leevikeseks, oli kõige tähtsam selle raamatu juures aga see,et igalt leheküljelt sai otsida vahvat ämblikku, kes oli illustraatori poolt hoolikalt ära peidetud. Ja neid armsaid ämblikuid otsis ta nende lehekülgede pealt ilmselt igal õhtul.
See tüdruk, kellest nüüd siin juttu tegin ei mäleta väga hästi seda,kuidas neil kingid hommikul kuuse alla said, või ukse taha jäeti, vahel käis isegi jõuluvana, samuti ei mäleta ta kõiki oma kingitusi. Muidugi on ka erandeid, esiteks see korvikesega põhjapõder,kuhu päkapikud kõikidel järgnevatel aastatel komme tõid; siis muidugi see imeline muusikatoos,mis mängib siiani ja tema kõla on huvitaval kombel väga sarnane sellele samale päkapikude muusikale; veel on üks küünlajalg,kus jõuluvana on ukse ees ja kui küünal sisse panna,siis uksest paistab valgus. Aga siiski see mida ta praegu mäletab on üksikud imelised hetked, jõululaulud, peretraditsioonid ja see imeline ja kirjeldamatult mõnus soe jõulutunne.
Kui selle lapse jõulud olid nii imelised,siis võib ju arvata,et tema jaoks on siiani jõulud kõige olulisem ja ilusam aeg. Praegu ei ole tema jaoks ämblikutes küll enam midagi armsat ja jõulud ei ole muidugi enam nii maagilised kui kunagi ja võib-olla tunneb ta huvi rohkem rikkalikust jõululauast kui kingipakkide ilmumisest,aga sellegi poolest armastab ta üle kõige olla jõuluajal kodus : olla ümbritsetud perekonnast, teha piparkooke,juua glöggi, avada kinke ja laulda traditsioonilisi jõulualule.
See tüdruk, kellest nüüd siin juttu tegin ei mäleta väga hästi seda,kuidas neil kingid hommikul kuuse alla said, või ukse taha jäeti, vahel käis isegi jõuluvana, samuti ei mäleta ta kõiki oma kingitusi. Muidugi on ka erandeid, esiteks see korvikesega põhjapõder,kuhu päkapikud kõikidel järgnevatel aastatel komme tõid; siis muidugi see imeline muusikatoos,mis mängib siiani ja tema kõla on huvitaval kombel väga sarnane sellele samale päkapikude muusikale; veel on üks küünlajalg,kus jõuluvana on ukse ees ja kui küünal sisse panna,siis uksest paistab valgus. Aga siiski see mida ta praegu mäletab on üksikud imelised hetked, jõululaulud, peretraditsioonid ja see imeline ja kirjeldamatult mõnus soe jõulutunne.
Kui selle lapse jõulud olid nii imelised,siis võib ju arvata,et tema jaoks on siiani jõulud kõige olulisem ja ilusam aeg. Praegu ei ole tema jaoks ämblikutes küll enam midagi armsat ja jõulud ei ole muidugi enam nii maagilised kui kunagi ja võib-olla tunneb ta huvi rohkem rikkalikust jõululauast kui kingipakkide ilmumisest,aga sellegi poolest armastab ta üle kõige olla jõuluajal kodus : olla ümbritsetud perekonnast, teha piparkooke,juua glöggi, avada kinke ja laulda traditsioonilisi jõulualule.
Thank God it´s CHRISTMAS !! :)
No comments:
Post a Comment