"See naine"

Tihtipeale räägime me inimestest,keda me näeme tänavatel või bussis või kus iganes. "See mees oli selline...", "Nägin üht naist,kes..", " Üks imelik tütarlaps tuli mulle täna vastu.. "
Aga päris naljakas on mõelda,et võin olla kellegi jutustuses "See tüdruk", mõne loos võib-olla "See naine", kolmas võib mind kirjeldada lihtsalt kui imelikku inimest tänaval, neljas näeb mind ehk huvitava indiviidina. Kunagi ei tea :D 

Olen ka selle peale mõelnud, et mõne inimese tegusi, žeste või väljanägemist võib ikka väga valesti mõista. Me ei tea kunagi eellugu aga oleme ometi valmis oma peas selle valmis mõtlema ja lahterdama. Võtame näiteks olukorra kui keegi noorem inimene istub bussis, kohad on täis, sisse astub aga vanem naisterahvas, kuid nooruk ei vaevugi püsti tõusma. Esimene mõte : MÕLAKAS !! Aga me ei või ju kunagi teada, võib olla oli selle noorema inimese jalg just  näiteks kipsis või muu hullem tervisehäda kimbutab teda ning tal on valus seista terve bussireisi !? Kas ta peaks siis üldsuse heakskiidu pärast endale haiget tegema või siis üle bussi kõigile ennast õigustama hakkama ? Muidugi, alati jääb võimalus,et ta ongi lihtsalt koduse kasvatuseta mühakas, kunagi ei või teada. Meile ei ole ju kellelegi otsaette kirjutatud, mida me hetkel tunneme või läbi elame. Võime üksnes AIMATA, mis teise isiku peas toimub, aga mitte kunagi seda reaalselt TEADA.