Nii algas minu teekond Lavakunstikooli näitleja õppesuuna katsetele.. Maarja juures reede õhtul,kui joonistasime mulle kaarti:) See,et ma sinna üldse avalduse saatsin tuli kuidgi väga "lambist" ja viimasel hetkel(kuna ma sain pärispäris viimasel hetkel ka teada,et sinna see aasta üldse vastuvõtt on).Kuna ma olin üldiselt rahulik selle kõige suhtes, sest ma ju ikkagi saatsin selle ära nii, naljapärast või nii ja üleüldse mõtlesin,et mis mul kaotada on, siis läks mul väga hästi!! :) Ma olin küll natuke närvis,kui ma sinna sisse astusin,aga rahunesin päris kiiresti,kuna tundsin ennast seal üldsielt väga mugavalt ja hästi. Ülesanded,mis nad seal teistele ja mulle andsid olid lihtsalt nii lahedad ja naljakad, et paratamatult läks tuju heaks. Viimse hetkeni mõtlesin,et kas räppida või laulda "Feverit",aga mida edasi läks aega,seda kindlam ma olin,et räpin ( läksin viimasena žürii ja tudengite ette). Lugesin ka Ehini "Vetelkõndimisest" katkendi ja "Naabrit",muidugi :D Ka Volkonski luulet oli minu etteastes,mis tundus,et neile väga meeldis(Eriti tuntav oli Roman Baskini,pealtvaataja, mõnus muhelus taganurgas)Meid oli sees 5-6..vist ?:D üks poiss, ülejäänud tüdrukud. Edasi sellest voorust saigi see poiss ja Mina !:D Oh seda rõõmutunnet ..:) Pärispäris õnnelik olin :) Olen siiani..Eriti kui jälle meenub KUI äge on see,mis ma olen saavutanud.. Kui ma tänaval järsult naeratama puhken,siis see on sellepärast,et mulle jälle meenus ! :DIsegi kui ma enam teistest voorudest edasi ei saa,siis on ikka päris kõva sõna see,et esimesestki sain:) Ma niii tahtsin saada vähemalt esimesest voorust edasi,kuid samas ei julgend seda väga loota, ikkagi 364 inimest tahavad edasi saada.. Ma ei teagi palju neid lõpuks edasi sai,aga tahaks teada !
Seni aga katsun vajalikud raamatud läbi lugeda ja uued luuletused pähe õppida ! :D